Kodu kui enesepeegeldus – mõtisklus ruumi ja inimese suhtest koos sisearhitekt Heldi Rebasega

Mis oleks, kui kodu poleks lihtsalt elukoht, vaid keskkond, mis aitab ennast paremini mõista? Ruum, mis ei kaunista elu pealispindselt, vaid toetab seda igapäevaselt. Just sellesse usub sisearhitekt Heldi Rebane. Sisearhitektuur on tema jaoks tundlik suhe inimese ja ruumi vahel, kohtumine, mis võib muuta nii ruumi kui inimest ennast.

„Minu töö algab inimesest,“ ütleb Heldi. „Küsin, kuidas ta elab, kuhu liigub, millest unistab. Alles siis hakkan kuulama ruumi, et mõista, mida see saab inimese heaks teha.“

Ta ei usu valmis lahendustesse ega range kujunduskeele pealesurumisse, vaid loob keskkondi, kus inimene tunneb end loomulikult ja vabalt. Teadlikus koostöös sündinud kodu muudab lisaks interjöörile ka inimese suhet iseendaga.

• „Kõige olulisem on, et inimene hakkaks tajuma, kuidas tema ümbrus teda mõjutab. Iga ese, valguslaik ja liikumistee kannab sõnumit. Kui ruumi keel haakub inimese sisemaailmaga, sünnib midagi erilist – ruum, kus on väga hea olla.“

Tänapäeva tempokas maailmas räägitakse palju vaimsest tasakaalust ja sisemisest rahust, kuid sageli unustatakse, kui sügav mõju on füüsilisel keskkonnal. Heldi usub, et kodu on meie mõtete, tunnete ja energia peegeldus – nähtamatu, aga pidevalt kohal olev mõjutaja.

Ühes hiljuti vaadatud dokumentaalfilmis „Keha: sisemiste sotsiaalvõrgustike imed“ jäi Heldile kõlama mõte keha sisemisest sotsiaalvõrgustikust, mille süsteemid suhtlevad omavahel märkamatult. Ta näeb siin paralleeli ka ruumiga, kus valgus, esemed ja liikumine mõjutavad üksteist ning koos sellega meie meeleolu ja igapäevaseid valikuid.

Ka teadus toetab arusaama, et ruum mõjutab meid sügavamalt, kui arvata oskame. Igapäevane ümbrus kujundab märkamatult meie sisemaailma ja enesetunnet.

„Mul on olnud hetki, kus istun kliendi kõrval äsja valminud kodus ja tajun, kuidas ruum hingab temaga ühes rütmis. See tänulikkus ja kergus on tunne, mille pärast ma seda tööd teen.“

Heldi enda jaoks muutus ruumi mõju eriti tajutavaks ühel keerulisemal eluperioodil, mil ta hakkas oma kodus intuitiivselt ümberkorraldusi tegema. Hiljem feng shui põhimõtteid uurides leidis ta selgitusi sellele, miks need muutused talle nii hästi mõjusid.

„Keerulisel hetkel elus hakkasin kodus intuitiivselt ümberkorraldusi tegema. Alles hiljem, feng shui põhimõtteid uurides mõistsin, miks need muutused nii hästi mõjusid. Meil kõigil on sisemine kompass, küsimus on, kas me kuulame seda.“

Lõpuks taandub kõik tähelepanule – oskusele märgata, kuidas kodu igapäevaselt toimib, millise tunde see tekitab ja mida inimeses käivitab. Nii muutub ruum rohkemaks kui lihtsalt taustaks. Sellest vaatenurgast ei ole kodu lihtsalt ilus keskkond, vaid üks koht, kus inimene saab õppida ennast paremini märkama.

Selle mõtte edasiandmiseks on Heldi loonud ka juhendi, mis aitab kodu samm-sammult kaardistada ning samal ajal toetab inimest enesetunnetuses. Eesmärk ei ole ette kirjutada, milline üks õige kodu olema peaks, vaid aidata inimesel paremini märgata, mida just tema enda ruum talle räägib.

„Luba endal avaneda. Kuula, mida su ümbrus sulle räägib. Ja loo kodu, mis toetab sind vaiksel ja sügavalt isiklikul moel.“

Galerii: Eramu Valgerannas. Looduse keskel, jõe ääres ja männimetsa varjus paiknev valgusküllane kodu on koht, kus ruum ja inimene räägivad omavahel.

A: Inkodu.ee