Kas käsitööpalkmaja on kallim? Miks ei tasu võrrelda ainult seinte hinda

Uut kodu ehitama hakates küsitakse tavaliselt hinnapakkumisi mitmelt erinevalt ehitajalt. Sageli võrreldakse kõigepealt seinte maksumust ja just selle põhjal tehakse ka esimesed järeldused, milline maja tundub hinnalt soodsam. Tegelikult võib selline võrdlus anda üsna eksitava pildi, sest erinevate ehitusviiside puhul ei sisalda hinnapakkumine sugugi samu töid.

Käsitööpalkmajade ehitamisega pikka aega tegelenud Vipson Projekt OÜ juhi Taavi Tuvikese sõnul küsitakse temalt sageli, kas käsitööpalkmaja on kallim kui kivi-, karkass- või liimpalkmaja.

„Tavaliselt vaadatakse ainult palkseina hinda. Aga sein on ju ainult üks osa kogu majast. Kui võrrelda ainult ühte ehitusetappi, siis ei saa aru, kui palju tuleb hiljem veel juurde teha ja kui palju see kõik kokku maksma läheb,“ ütleb Tuvike.

Vipsonis valmistatakse käsitööpalkseinad suures osas tehases valmis. Palgid kuivatatakse, lihvitakse, nummerdatakse ning viimistletakse nii seest kui ka väljast vastavalt kliendi soovitud lõpptulemusele. Palgid töödeldakse tehases ka puidukaitsevahendiga, mis aitab vähendada niiskuskahjustuste tekkimise ohtu ehitusplatsil. Samuti paigaldatakse juba tehases palkide ühenduskohtadesse isolatsioonimaterjal.

„Kui mina annan hinnapakkumise, siis tuleb objektile juba immutatud, lihvitud ja viimistletud palksein. Kivimaja puhul algab suur osa neist töödest alles pärast seinte valmimist,“ selgitab Tuvike.

Kivi- ja karkassmajade puhul lisanduvad pärast kandekonstruktsiooni valmimist tavaliselt veel soojustus-, tuuletõkke-, fassaadi- ja siseviimistlustööd. Need hinnastatakse sageli eraldi, mistõttu ei anna ainult kandeseinte maksumuse võrdlemine tegelikust ehitusmaksumusest terviklikku pilti.

Vipson Projektis valmistatakse nii ümarpalk- kui ka kanditud palkseinu. Vahe sõltub eelkõige sellest, millist välimust klient soovib. Tootmise ja püstitamise seisukohalt ei ole Tuvikese sõnul vahet, kumma lahenduse kasuks otsustatakse.

„Mõni eelistab klassikalist ümarpalkseina, teine sirgema pinnaga kanditud palki. Kanditud palk võib tavainimese jaoks välja näha üsna sarnane liimpalgiga, kuid tegemist on ikkagi täispuidust käsitööpalgiga,“ räägib ta.

Hinnavõrdluses tasub arvestada ka ehitusajaga. Mida rohkem töid saab teha tehases, seda vähem jääb neid ehitusplatsile ja seda kiiremini saab maja püsti.

„Suure käsitööpalkmaja püstitan ma tavaliselt paari-kolme päevaga. Kraana tõstab palgid paika ja maja kerkib kiiresti. Kuna võimalikult palju tööd on tehases juba ette ära tehtud, kulub ehitusplatsil oluliselt vähem aega,“ ütleb Taavi Tuvike.

Ka erinevate palkmajade puhul sõltub objektil tehtava töö maht kasutatavast tehnoloogiast. Mida suurem on tehases tehtud tööde osakaal, seda vähem kulub aega paigaldusele objektil. Pikem ehitusaeg tähendab omakorda suuremaid tööjõu-, kraana- ja muid objektil tekkivaid kulusid.

Tuvikese hinnangul ei tasu kodu valides lähtuda ka ainult hilisemast küttearvest. Energiakulu sõltub väga palju maja ehituskvaliteedist, kütte- ja ventilatsioonilahendusest ja terviklikust projektist, mitte üksnes seinamaterjalist.

„Kui ühe lahenduse ehitusmaksumus on oluliselt suurem, võib hinnavahe katta väga pika perioodi küttekulusid. Seetõttu tasub hinnata kogu investeeringut, mitte ainult energiakulu.“

Käsitööpalkmajal on Taavi sõnul jätkuvalt oma kindel ostjaskond. Palkmaja valikut ei määra ainult hind, vaid ka soov elada naturaalsest materjalist keskkonnas.

„Inimesed, kes palkmaja soovivad, hindavad päris puitu, selle sisekliimat ja loomulikku elukeskkonda. See on hoopis teistsugune elamise tunne,“ ütleb ta.

Paljude jaoks on oluline ka palkmaja keskkonnajalajälg. Täispuit on looduslik ehitusmaterjal, mis seob oma eluea jooksul süsinikku ning vajab võrreldes mitme teise ehitusmaterjaliga vähem töötlemist. Neile, kes soovivad elada võimalikult naturaalses keskkonnas, on see samuti üks argument palkmaja kasuks.

„Kui maja on korralikult projekteeritud ja ehitatud, peab see hästi sooja ning teenib oma peret aastakümneid. Lõpuks tulebki igaühel vaadata ehitusmaksumust ja hilisemaid kasutuskulusid tervikuna. Mõni teine majatüüp võib küll kütmisel veidi soodsam olla, kuid kui selle ehitamine maksab märgatavalt rohkem, võib hinnavahe katta palkmaja suuremad küttekulud veel paljudeks aastateks. Kodu ehitatakse ju enamasti üks kord,“ võtab Tuvike kokku.

A: Inkodu.ee (J. Rohtsalu)